Selyavi on elu. See, mis on

"Selyavi" on "elu". See on nende prantsuskeelsete sõnade tõlge. Kui lähenedate selle lause tähendusele kirjanduslikust vaatenurgast, siis ilmselt on parim tõlge "see on saatus, ja sellest ei saa midagi teha". Ja nõukogude ajastu populaarsetelt karikatuuridest tsiteeris selle kuulsa aforismi poeetiline retellimine: "Oh, mu elu, tina ja hästi teda soojas". Miks on Prantsuse väljend "c est la vie" meie igapäevaelus nii kindlalt kinnistunud? Proovime seda teemat üksikasjalikumalt käsitleda.

See on elu

Reeglina on tavaks kasutada seda fraasi olukordades, kus midagi ei toimi. See tähendab, et elu selles kontekstis tundub meile ainult negatiivne külg, ja meid tundub olevat õnnistatud asjaolu, et see ei juhtu mitte ainult meiega. Te ei saa sellest eemale saada, sest meie maailm on täis puudusi ja see pole parim võimalik. Võime öelda, et selle lause "Selyavi" filosoofilises käsitluses on elu eksistentsiaalne vaade. Selline asi, ütlevad nad, võib juhtuda kellelegi. Selle eest ei saa süüdistada keegi ja sellel pole isegi erilisi põhjuseid.

Kuidas kirjutada "Selyavi"

Seda prantsuse väljendit kasutatakse üsna sageli kirjalikus kõnes . Kuid vene keele reeglid räägivad meile, et seda fraasi on võimalik kasutada irooniliselt kõnekeses tähenduses. Kui järgite kõiki eeskirju rangelt, peaksite mõistma, et tegemist on transkriptsiooniga. See tähendab, et venelane kirjutab prantsuse kolmest sõnast. Seepärast - vastavalt eeskirjadele - on kirjutatud eraldi. See tähendab, et selgub "la la vi". Kuid hiljuti, enamasti sarkastilises kontekstis, on sageli ühine see väljend väljendada. Näiteks: "Selline on" Selyavi "- see on elu unustatud ala Jumalale ja inimestele."

Miks me seda ütleme?

Vene keeles on palju laene prantsuse keeles. See traditsioon jõuab tõenäoliselt tagasi üheksateistkümnendasse sajandisse, kui see oli "ilmalikus ühiskonnas" moes, et vältida ilusa ja harmoonilise Euroopa keele tundmist. Vene kirjanduse klassika on selle heaks kinnitamine. Kuid see nähtus, ehkki mitte niivõrd ulatus, on meie aja iseloomulik. Ja see ei puuduta ainult sõnu, vaid tervet lauset. Ja "Selyavi" pole erand. Näiteks "déjà vu", "tet-a-tete", "Sherche la fama" jt. Ja neid hääldavad inimesed, kes ei õppinud prantsuse keelt isegi koolis. Tõenäoliselt on kogu asi selles, et mõned selle keele väljendused on nii mahukad ja polüsemantilised, et need muutuvad rahva hulgas populaarseks. Veelgi enam, antud juhul suhteliselt keerukaid kontseptsioone ei saa väljendada mitte pikkade lausetega, vaid mõne lühikese sõnaga.

Kui me ütleme seda, alandlikkust

Inimesed kasutavad seda väljendit eri meeltes. Mõnikord, et ennast ennast või teisi ennustada, juhtub asju, mis on meile ebameeldivad, kuid mida me ei saa muuta. Kuigi mõnikord on sellises lohutuses, et olla aus, see on lootusetu. Tuleb välja, et me ei mõjuta oma saatust. Me lubame, mis varem juhtus. Me alandame oma pead silmitsi ebaõnnega. Siis selgub, et "Selyavi" on renessansi uhke lause vastupood, et inimene on oma saatuse sepp. Kuid pärast seda, kui meie elu on ise teinud, sõltub meie otsus palju.

Kui me seda ütleme, julgustame seda

Kuid on ka teisi juhtumeid, kui on kombeks hääldada "Selyavi". Selle lause tõlge on antud juhul sarnane veelgi populaarsemale ingliskeelse väljendiga "shit hepens" - pärast seda on igasuguseid probleeme. See tähendab, et kui on probleeme, siis me näeme olevat soovitanud, et kõneleja vaataks seda teemat ilma erilise tragöödiaga, rahulikult üles. Keegi ei saa süüdistada, see on lihtsalt takistus teedel. Kui sa kukkusid, minna üles ja minna kaugemale, kui sa saad määrdunud - pese ennast. Ärge lõpetage ega mõtle sellele liiga kaua. See on elu, läheme kaugemale. Sellel teemal on ka palju nalju. Nagu, miks see "külaelanike" juhtus minuga täpselt ja mu naaber on korras?

Eksistentsiaalne tähendus

Mõned filosoofid ja psühholoogid väidavad, et sellised laused aitavad isikul sisemistesse raskustesse kukkuda. Nad on mingil moel kooskõlas religioonide "igavese küsimusega", miks on kurja. Kui Jumal on loonud kõike head, siis miks on elu just selline? Seega on "Selyavi" katse kuidagi nimetada meie olemuse struktuuri, millest me ei saa kunagi välja tulla. Mõnes mõttes õpetab selline asjade vaade julgust. Me peame mõistma, et eluviis ei ole kaetud roosidega, vaid pigem nende nurgaga. Ja see on kogu inimese eksistentsi tragöödia. Me elame maailmas, kus inimesed vihkavad üksteist, kus valitsevad sõjad, kus valitseb ebaõiglus. Me oleme surelikud ja kõik asjad meie ümber on riknevad. Me olime justkui visatud sellesse maailma, kus kogu elu on täis kannatusi. Eksistentsiaalsed filosoofid, nagu usulised mõtlejad, ütlevad meile, et ehkki kogu asjaolu on see, et see on ebaõiglane. See elu pole ehtne. See kuskil, horisondi kohal, ootavad meid uue maa ja taeva, kus keegi ei vihastanud? Võib-olla, aga peame mõtlema, kuidas praegusest riigist selle ideaalse olemisega murda. Ja nüüd on meil see, mis meil on hädas.

Populaarsus

See fraas sisestas raamatute, luuletuste, filmide ja klippide nimed. See sai väga populaarseks. Isegi on irooniline katse avaldada selle tähendust kui "loodusõigust". Näiteks see väljend tekitas nalja filosoofilist põhimõtet, mille kohaselt on alati vähimatki võimalik, et midagi halba võib juhtuda. Laiendatud tõlgenduses nimetati seda teooriat Murphy seadusteks.