Kas sõna "kodujuust" on lubatav esimest silpi rõhutada

Leping, kõned, meisterlikkus, baarimees, kodujuust - kuidas õigesti panna aktsent? Vead selles keeleteaduse osas on eriti levinud. See ei ole üllatav - venekeelse stressi tekitamiseks ei ole ühtseid eeskirju, nii et peate õppima ja mäletama.

Sõna "kodujuust" õige stress

Õiglased lingvistid helistavad viimase silbiga: looja helivalikuga. See norm on fikseeritud sõnaraamatusse. Kuid peaaegu iga teine vene keelt kõnelev inimene eksib selle sõna hääldamises, seega keeleteadlased ei välista võimalust, et olukord muutub: твОрог - rõhk esimese silbiga sõnas, see võib ühemõtteliselt normaalseks minna.

Mis kõne räägib meile?

Miks me räägime korrektselt? Loomulikult on see, et kirjaoskamatu kõne on kultuurilise ja haritud isiku visiitkaart. Meie keel on nii ekspressiivne, et see sõltub sellest, kas me õigesti paneme rõhku sõnades või mitte õigesti, meie staatus, arvamused meie kohta teiste inimeste kohta ja meie elu üldine värv sõltub sellest. Kujutage ette, et kuulsite sellist monoloogi: "Neljanda kvartali viimases kvartalis olin ma eelistatud ja meil oli raha." Panime sallid, läksime, ostsime koogid, pane see köögilauale. Ma haarasin tükid ja panin need oma suhu. Ma sõin nii palju. " Isegi nägemata seda inimest, kes seda ütleb, saate oma sotsiaalset portree lihtsalt koostada, eks?

Abiteksti sõnaraamat

Kuna venekeelses kirjas ei leidu ühtseid reegleid, muutub meie ortoopiline sõnastik meie abitekstiks. Ortopeia on teadmine häälduse normist, see sõna tulid meile kreeka keelest ja on sõna otseses mõttes tõlgitud kui "õige kõne". "Orthoepic Dictionary" sisaldab kirjandusnormiks sõnade hääldamist ja sellest tulenevalt rõhuasetusi selles.

Kui palju sõnastikke, nii palju arvamusi?

Selle lekseemi akustilist komponenti tõlgendavad erinevad sõnaraamatud erinevalt. Sõna "kodujuust" on viimane silb aktsent deklareeritud normiks, kuid lisaks sellele on fikseeritud ka esimene silp - "orphoepic dictionary", redigeerinud R. I. Avanesov, viimati uuesti välja antud 1972. aastal. 2001. aastal ilmunud M. V. Zarva sõnaraamatus "vene verbaalne aktsent" on fikseeritud ainult üks kirjandussuutlikkus - TvorOg: rõhk viimase silbile. 2003. Aastal IL Reznichenko 's "Vene keele ortofilmide sõnastikus" kirjutatakse alla mõlemad hääldusviisid, rõhuasetusega esimesele ja teisele silbile. E. E. Rosenthali ja M. A. Telenkova "Vene keele raskusastete sõnastikus" mainitakse tavalist sõna ainult ühte võimalust, rõhutades viimase silpi: looja.

Erinevate autorite seas on rõhk selles sõnas, mis on määratletud õigekirja- ja selgitavates sõnastikes, mis sisaldavad alati teavet stressiteadete kohta. Kõik see räägib ainult sellest, et keel on pidevalt arenev ja muutuv. Selle teemaga seotud huvitav uurimus on näiteks 2000. aastal avaldatud "Puškini keele sõnastik". Seal saate tutvuda aegunud ja aegunud sõnadega, kaotatud aktsente ja kaasaegsete sõnade tähendustega. Näiteks siin on, kuidas tänaste päevakordadega pannakse sõnad "tsiviil, laid, saatus". Või siin on see, kuidas mõned ettekirjutused olid seotud sõnadega: "mis vahel", selle asemel, et kasutada tänapäevast "vahel midagi" või "kohtuda kellegi teisega", selle asemel et seda kasutada "kellegi kohtumiseks".

Vene stressi tunnused

Stress on teatud silbi sõnastik foneetiline valik. Me teeme seda helisignaali võimendamisega sõna mis tahes osas. In vene keeles, stress on alati paigutatud vokaal fonemid sõna. Silp, millele see langeb, nimetatakse šokiks. Pinge all olev heli on alati pikem kui rõhutunne ja šoki heli hääl tõuseb. Kiirendus võib kukkuda sõna mis tahes osas, pealegi erinevates grammatilistes vormides (konjugatsioon ja sõnade langus), võib see liikuda ühelt silbelt teisele. Võtke näiteks meile huvitav sõna "kohupiim". Kiirendus, nagu me selgitasime, tuleks asetada silbile -pOg. Kuid see on nominatiivsetes ja süüdistatavates juhtumites. Genitiivis on rõhk juba silbil -v ja nii edasi.

Mõned keerulised juhud

Ja nüüd kaaluge paar sõna, milles inimesed teevad sageli foneetilisi vigu. Vale häälduse juhid on puuseppi sõnad (õige on laud), hulgi-müüja (näiteks hulgimüüja), kõned (pr-helin), sallid (pr), vibud (pr BANTS), leping (tavaline - dong) Kergendada (norm - leevendada), peet (norm - liköör), aktsepteeritud (norm - aktsepteeritud), kinga (normaalne - tufla). Siinkohal lisame Anglicismi õige stressi: barmenid.

Niisiis olime veendunud, et on vaja rääkida õigesti, seetõttu ei tohiks meid laiskalt uurida sõnaraamatuid ega ka seda, et mobiilne sõna "kodujuust" ei läheks koos viimase silbiga fikseeritud stressiga ja püüaks legitiimida teist normi - stressi Esimesel silbil. Kuid see protsess pole veel lõpule jõudnud ja seetõttu on vaja seda sõna hääldada, sest enamik sõnastikke vajab viimast silptilist silpi.