Positiivsed asesõnad inglise keeles: esiletoomine

Asendaja on kõne osa, mida kasutatakse nime asemel. Mitte "Peter Vasilyevich", vaid "ta", mitte "nende ridade autor", vaid "I". Positiivsed asesõnad, nagu isiklikud, võimaldavad teil sõnumit täpsemaks muuta. Võrdle: "Peter Vasilyevichi kingad" ja "tema kingad". Inglise keelt ja vene keeles omaseid kohanimesid võtavad vastused küsimustele "Kelle?", "Kes omab?".

See on minu müts. "See on minu müts."

Tema kass on tallutatud mu tulbid! "Tema kass trampitud mu tulbid!"

Teie pakkumine on väga atraktiivne, kuid ma olen juba töö leidnud. - Teie pakkumine on väga atraktiivne, kuid ma olen juba töökoha leidnud.

Kuulenike tüübid

Inglise keele valdavate asesõnade võib jagada kaheks suureks rühmaks, sõltuvalt sellest, kuidas nad võtavad grammatilisi vorme - absoluutne või suhteline. Absoluutselt täisnimekirjad on suhteliselt iseseisvad, samas suhtelisi nimiväärtusi ei saa kasutada iseseisvalt - vahetult enne nimisõna.

Võrdle:

See on minu kohver (see on minu kohver). See kohvrias on minu kaart.

Nagu näete, on venekeelses variandis vorm ei muutunud. Mõlemal juhul kasutame sama sõna - "minu". Kuid nendes kahes lauses on erinev semantiline rõhuasetus. Teine avaldus on kategoorilisem. Kuid see pole mitte ainult see. Sageli on vajalik iseseisev omanduslik asesõna, et vältida ülemäärase kordusega kõnet. Näiteks võtke see dialoog:

- Kas see on sinu auto? (Kas see on sinu auto?).

- Ei, see pole minu auto. (Ei, see pole minu auto.)

Ja nüüd on sama dialoogi teine versioon:

- Kas see on sinu auto? (Kas see on sinu auto?).

- Ei, see pole minu jaoks. (Ei, mitte minu.).

Ja kui need kaks teavad, mis see on, võib see dialoog tunduda isegi lühem.

- Kas see on sinu oma? (Kas see on sinu oma?).

- Ei, see pole minu jaoks. (Ei, mitte minu).

Nagu eespool mainitud ingliskeelset ingliskeelset ingliskeelset asukohanime kasutatakse ainult nimisõnade ees. On mitmeid nüansse: kui on olemas asesõna, siis pole artiklit enam vaja. Pärast asesõna võib olla teine omadussõna. Näiteks: minu naljakas punane pall - minu rõõmsameelne hõnguline pall. Siiski on kaks omadussõna, mida kasutatakse enne suhtelist võõrväärtuste nimiväärtust: mõlemad ja kõik. Näiteks: kõik minu pallid on punased (kõik minu pallid on punased).

Allpool on esitatud ingliskeelset päritolu nimede kokkuvõtlik tabel.

Peamised raskused

Vormide uurimine ei tekita tavaliselt probleeme inglise keelte tekstide mõistmist ja tõlkimist. Kuid siin, pöördtõlgega, vene keelest inglise keelde, on mõningaid raskusi. Näiteks: "Mina kutsusin teda" ja "see on tema müts". Tundub, et siin on kaks täiesti identset sõna - "tema". Kuid kas me võime neid võrdselt tõlkida? Kui sa mõistavad võõrkeelsete nimjonide olemust hästi, siis sellises olukorras ei saagi segi ajada. Omaduslikku asesõna kasutatakse siin ainult teises asjas. Kelle müts on see? - Tema. See on - tema. Kuid lause "kutsusin teda" ei tähenda nimisõna kuulumist mingil viisil. See pronots on genitiivses kohtuasjas, vastates küsimusele "Kes?" Vastavalt siin on vajalik kasutada sõna "genotüübi" - teda.

On veel üks üldine viga. Vene keeles on universaalne nimistus "oma". Inglise keeles sellist asja pole, me räägime selle asemel, et asendada "meie" - tema asemel "meie" - nende ja nii edasi. Ja mis on tähtis, asendab see asesõna mõnel juhul kindlat artiklit, eriti enne nimisõnade tähendust, mis tähendab isiklikke asju, lähedasi inimesi või kehaosa. Näiteks: "Ta pani oma prille." Nagu näeme, leiame, et on üleliigne näidata, et ta on pannud oma prille. See on vaikimisi olemas. Inglise keele fraasi konstrueerimisel peame enne sõna kasutama kas kindlat artiklit või omanduslikku nimiooni. Sellisel juhul hakkab kõneleja natsionaalsemaks muutuma. Ta paneb oma prillid.

Kuidas õppida inglise keelt võõrkeeles

Kvalifitseeritud õpetajate nõuannetel on grammatikat lihtne õppida, kui järgitakse reegleid: ärge kiirustades lahtige kõiki grammatilisi reegleid näidete abil, koostage eraldi tabelid. Tegelikult on nimed üks lihtsamaid teemasid, mis sisaldavad inglise keelt. Harjutused, omandiväärtused, kus ühes või teises vormis korratakse, võib leida mitmesugustest ülesannetest. Ülaltoodud materjali kindlaksmääramisel peamine ülesanne, mis tekib õpikutel või testidel, on lauseteta, millel on puuduvad sõnad, kus peate sisestama võõrväärtusnäite õige vormi. Enamikul juhtudel on selle teema õpetamiseks piisav, kui täita 4-5 sellist harjutust ja analüüsida mitu teksti.