Vaadates sõnastikku: teadmatu on see, kes?

Kaasaegne vene keel erineb paljudel viisidel sellest, kuidas meie esivanemad kasutasid seda sada aastat tagasi. Aliivne ja mobiilne, muutub ta ühiskonnas. Näiteks kõne leksikaalsest koosseisust saab uurida, millised uuendused on tehtud teaduse, tehnoloogia, poliitika ja muude valdkondade valdkonnas ning mis on pöördumatult minevikku läinud. Lõppude lõpuks, neologisms, historitsism, vananenud sõnad - kõik see on meie lugu, mis on trükitud sõna.

Tea - ei tea, tead - ei tea

Keegi praegustele kõnelejatele on sageli raske seletada: kes on ebaõiglane? Nad segavad teda teise sõnaga, mis on tähenduse ja tähenduse lähedal - ebaõiglane. Proovime mõnda heledat mõistatuslikku mõistust valgustada. Selleks otsige sõnastikku. Näiteks käsitleb Vladimir Dahl lexemat järgmiselt: "Põgenenud on sõna, mis on moodustatud verbistest, kes ei tea, mitte teadmata, ei suuda. Neuch, lugupidamatu, võimatu käituda, hoidke inimestega. Näiteks: sa ei räägi koonikust koonikule, nii et ta ronib pildi all. "

Teiselt poolt märgib Dahl, et kuigi sõna "ignoramus" ulatub tagasi samadele juurtele, on selle tähendus erinev: harimatu inimene, kes ei ole raamatuteadmistega koormatud, on pime. Näiteks, Vladimir Ivanovitš tsiteerib: "Kirjatundja on tema enda, ebaõiglane on tema enda," "ei nõua teadmisi ignoramustest." Samal ajal rõhutab ta, et "teadmatus on teadmatusest võrdne". Seega, Doli sõnul on teadmatuks inimene, kellel on hariduse, teadmiste, haridusega seotud teemade kasvatamise, käitumise ja ignoreerimise lüngad.

Ushakovi sõnaraamat

Jätkake meie keeleõpetamist, pöörduge lähtuvalt teise autoriteetse allika - Explanatory Dictionary, mille on välja kirjutanud Ushakov. See näitab, et sõna viitab nii meestele kui naistele. Autor valib tokonile kaks väärtust. Esiteks: teadmatus on ebaviisakas inimene, lugupidamatu. Teine on kõnekeelse "ebaausa" sünonüüm. Sünonüümidena antakse selliseid näiteid: vakhla, talupojad, kolhoosid, talupojad, rühmitajad jne. See tähendab, et Ushakov ühendab mõlemad mõisted ühte. Mil määral on see positsioon õigustatud, vaatame veidi hiljem.

Ozhegova-Shvedova sõnastik

Ozhegovi toimetatud kaasaegse venekeelses tõlgendavas sõnastikus loeme: "Nevezha on ebaviisakas, lugupidamatu, halvasti arenenud mees." See tähendab, et on olemas selge piir "kirjutamise ja kirjutamise" ja "haritud" vahel. Selgub, et Ozhegov täpsemalt kui Ushakov, arvestab sõna semantika, selle tähenduse toonid ja võimalikud kasutustingimused. See tõlgendus on rohkem kooskõlas tänapäeva ühiskonna mudeliga. Näiteks näib selline nähtus nagu barbaarne, kunstiteoste, arhitektuurimälestiste, looduse maaliliste nurkade ebaõnnestumine lihtsalt tunnistust hariduse ja teadmiste puudumisest või puudumisest, vaid hariduse, vaimse, moraalse tõrjutuse ja kultuuri puudumise kohta. Selles mõttes kasutatakse sõna "teadmatust" tänapäevaste metslindude vastu. Ja sõnastikku tsiteeritud sünonüüm "Sharikov" läheneb talle nii hästi kui võimalik.

Graafiline aspekt

Nüüd peame silmas grammatilisi kategooriaid, mis määravad sõna morfoloogilise ja süntaktilisuse. Samuti aitavad nad selgitada selle leksikaalset tähendust. Nevezha on üldnimetus (see tähendab, et seda saab kasutada nii mees- kui ka naissoost esindajatele), esimene keelekümblus. See võib toimuda nii ainsuses kui mitmuses. Sõnastikupõhise analüüsi abil ekstraheeritakse eesliide "ei", root "vege", mis lõpeb "a". Päritolu läheb tagasi kirtslaavia "ignoramus" (koos yat) alates "tea". Üksikasjaliku tõendi leiate allpool.

Etimoloogia küsimusele

Lexems "ignoramus", "teada", "viisakas" on kaasatud seotud, kuid mitte juureklõpsuga. "Tuntud" on verb, mis läheb tagasi Vana-Vene "plii", st "teada." "Polite" pärineb sõna "Vezha" - "connoisseur", pikka aega kasutamata. Seega esialgu olid märgid päritoluga, st stiililiseks kasutamiseks. Nimelt: "teadmatusel" on muistsed vene juured. Prefiksi "not-" abil moodustunud on vana vene sõna "Vezha", see tähendab "ekspert", millele viitab iseloomulik märk: mittetäielikkus. Sõna "ignoramus" on täiesti teistsugune päritolu, vene slaavi keel. "Raudteede" kombinatsioon näitab, et see on täiesti ilmne, samuti sellistes sõnades: riided, sünnitus, vahepeal. 18. ja 19. sajandi lõpus olid mõlemad sõnad sünonüümid, mis tähendasid sama mõistet: nad viitasid haritumata, teadmatult mittetuntud inimestele, kes on teadlikud. Seejärel muutusid keelepraktikas väärtused ümber. Ebasoodsaid olukordi nimetatakse üha sagedamini inimestele, lugupidamatuks.

Madala haridustaseme tähendus on järk-järgult asendatud, jättes need vananenud. Kuid tänapäeva kõnelejad segavad sageli mõlemat sõna, kasutades neid üksteise asemel. See nähtus, kui sõnad kõlab peaaegu sama, kuid kirjutatakse erinevalt ja tähistavad erinevaid mõisteid, nimetatakse paronüümiks ja žetoonid ise on paronüümid.

Sellised huvitavad sõnad-vennad on meie keeles!