Sõjalised terminid ja määratlused

Sõjalised terminid on suhteliselt suur sõnade rühm selles keeles. Selle sõnavara põhieesmärk on tähistada vallutamise ja kaitsega seotud esemeid, nähtusi ja mõisteid - keskseid teemasid kõigi aegade ja rahvaste ajaloos ja poliitikas.

Sõjalise terminoloogia eesmärk

Sõjalised terminid ja määratlused on osa avatud dünaamilisest keelekeskkonnast, mille suhtes kehtivad teatud muutused ja elud vastavalt konkreetsetele arengu- seadustele.

Alates iidsetest aegadest, mil sõjalisi asju on üles seatud, on loodud eraldi süsteem, hakati laienema sõjaväe spetsialistide poolt sõja olukorras ja armee igapäevaelus sõjaliste spetsialistide tesaurus: kohalik sõda, ideoloogia ja propaganda, relvad, võitluskoolitus. Sõjaväevarustuse keerukusega ning taktikaliste ja strateegiliste võimete arendamisega hakkasid ilmnema uued nimed ning need muutusid fikseeritud keeles: maandumine, sõjaväe lennundus, tuumarelvad. Takistuslikus plaanis vananenud esemed muutuvad järk-järgult ajaloolismi kategooriasse: ballista, gaziri, laudade tabel, ratsavägi, punane armee mees . Samuti on sajandeid ellu jäänud universaalsete terminite "lahutamatu osa": sõdur, kapten, laevastik, medal ja võit.

Sõjaline terminoloogia teenib enamasti ühiskonna ja riigi huve, kuna see on seotud poliitiliste eluviiside (nii välise kui ka sisemise) vedelike protsessidega.

Sõjaliste terminite ja määratluste liigitamine

Kaasaegses maailmas on sõjalised terminid ja kontseptsioonid ning nende poolt määratud objektid pidevas teaduslikus ja tehnoloogilises arengus dünaamilise arengu olukorras. Sellegipoolest jääb selle piirkonna kindlaksmääratud ala stabiilne üksus, mis ei muuda selle tähendust.

Sõjalise terminoloogia poolest on tavaks eristada järgmisi rühmi:

• Sõjalis-poliitilised tingimused (strateegiline, taktikaline);
• Sõjalis-diplomaatilised tingimused (organisatsioonilised);
• Sõjalis-tehnilised terminid (viitavad erinevat tüüpi relvajõududele ja relvade relvadele).

Terminoloogia arendamine vene keeles

Sõjavälise terminoloogia päritolu vene vene keeles on võimalik tuvastada teksti "Igor-kampaania lause" (tõenäoliselt 1187) näitel. Kuna "Sõna" on pühendatud sõjalisele kampaaniale, on selle aja sõjalised tingimused siin rikkalikult esindatud: rügement, vande, meeskond, sõdalane, kest, kilp, oda, vibu, nool jne.

Veelgi enam, XVII sajandil, kui keele areng hakkas tungima laenukoost-latinismi ja sakslasi. Seega on Saksa raamatu "Püstiriigi sõjaline kunst" (avaldatud 1647. aastal) tõlgenduses veel palju Saksa sõjalisi termineid, mis veel eksisteerivad: musketoorium, sõdur, kaubitseja, kapten ja nii edasi.

Sõjalise vastasmõju ja edukate võitluste käigus XI-XVII sajandil. Sõjalise sõnavara rikastati türgi keelte sõnu: värisema, valesid, valvurit jne

Petrovski ajal oli vene keelt rikkunud sõjaväe ja mereväe terminoloogiaga esimese vene keisri aktiivse reformeerimise tõttu. Tänu laevaehituse arengule ja kõrgtehnoloogiate kasutusele võtmisele on hollandi ja inglise keelt läbinud mereväe tingimused, mis on nüüd olulised sõjaliste küsimuste puhul: reid, merevägi, vimpelmaja, laevatee, paat, lend (hollandi), paat, brig, midshipman.

Prantsusmaal ja Saksamaal, kelle armeed olid perioodil XVIII-XIX sajandil. Kõige organiseeritud ja väga ettevalmistatud, meie kõnele tulevad sõjalised terminid nagu armee, pataljon, garnison, vanker, rünnak, maandumine, kapten, marss, mineraal, ratsavägi, kuller, sapper, eskadrid (prantsuse keeles), keha, rünnak, valvehoone, Patrull, laager (saksa keel) jne. Keelkontaktid aitasid kaasa sellele, et itaalia keelt "tuli" karbonüün, kavalier, barrikaad, bastion, arsenal jne

Tänapäeva vene keeles on enamik laene võetud inglise keele ja selle Ameerika variandi järgi. Need on peamiselt sõjaväe erialad ja sõjavarustus, mille terminid ja määratlused on vene keele analoogid: helikopter - helikopter, snaiper - laskur, allveelaev - allveelaev, aviator - piloot jne.

Sõjaliste terminite leksikograafia

Sõjaväe sõnastiku sõnastikku koostamise tähendusrikka sõjaväe arsenali koostamine ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt avaneb siin keele ajaloolise mälu laius, teiselt poolt - kodifitseerimise ja süstematiseerimise eriline kiireloomuline vajadus, mis on muuhulgas seotud ühiskonna sõjalise elu juriidilise küljega.

2011. aastal valmis D. O. Rogozini üldise toimetajana autorite meeskond suurt teadustööd - ainulaadne sõnastik-teatmik "Sõda ja rahu tingimustes ja määratlustes". Sõjaliste terminite sõnastik on pühendatud kõigile konkreetse terminoloogia rühmadele, mida me varem mainisime. See sisaldas artikleid, mis on pühendatud spetsiaalsete nimede nimetamisele erinevates sektsioonides - sõja ja rahu teema, sõjalised asjad, sõjaline ajalugu, tänapäeva aktuaalsed riikliku ja rahvusvahelise julgeoleku küsimused. Nii näiteks sõnastik sõnastab võitlusküsimusi - mõistet, mida kuuldakse isegi rahumeelsetes valdkondades:

• Sõjaseisukord - relvajõudude strateegiline paigutamine vastavalt sõja nõuetele (s.o. nende kõrgeima võitlusvalmiduse saavutamine).

Sõnastik terminoloogia näitab sõjaväeõpetuse ja sõjateooria probleeme, ajalugu ning relvajõudude ja relvade liigitamist, aga ka majanduse, geograafia, pedagoogika, ajaloo ja selle valdkonnaga seotud õigusi.

Sõjalised terminid "elavas" keelesüsteemis

Nagu te teate, ei jää elu end seisma. Tänapäeva maailmas on sõjalised terminid ja nende poolt määratud objektid pidevas teaduslikus ja tehnoloogilises arengus dünaamilise arengu olukorras. Eriti keeruline on sellise suure hulga lekseemide süstematiseerimine: LF Parparovi sõnul on tänapäevastes relvajõududes tarnete arv ligikaudu 3 miljonit pealkirja.

Lisaks märgiti, et spetsiifiliste terminite ja määratluste "paljundamine" aktiveerub militaristlike "pritsmete" ajal, nimelt relvastatud kokkupõrgete, revolutsiooniliste murrangute, etniliste ja religioossete konfliktide ajal: terrorism, separatism, Bandera, šahidid, Turvavööde pommitaja " Ja nii edasi.

Sõjaväe terminoloogia kõnes

Sõjaväeliste terminite kasutamine ei piirdu peakorteri ja kasarmutega, esi- ja tagakülgede, populaarsete ajalehtede ja ajakirjade lehtedega hõlmavad televisiooniprogrammid poliitilisi sündmusi, koduriigi armee olukorda, sõjalisi konflikte ja loomulikult sõjaväe ajakirjanik ei saa ilma spetsiaalse sõnavarata .

Keeleline SG Ter-Minasova märkis, et venekeelse kirjanduskeele sõnastikus on füüsilise vägivalla tähistamiseks 98 varianti, mis väljendab lahkust ja alandlikkust, on ainult 11 sõna ja fraasi. Üllatavalt on isegi keele igapäevases kasutuses varjatud märkimisväärne koopiate ja nooled arsenal.

Metafoori roll sõjalises terminoloogias

Arvestades inimkonna ajalugu kui pidevat sõjaajalugu, võib märkida, et sõjaline sõnavara tungis paljudesse eluvaldkondadesse (poliitika, diplomaatia, ajakirjandus, privaatsed vestlused ja igapäevane kommunikatsioon), segades neid metafooride võrgustikuga: võitlus puhtuse eest, sõda pliiatsiga; Nahahoolduse naiste arsenalil näomaski nimetatakse naljakaks "rasket suurtükki" ja nii edasi.

Sõjaväe enda sõnades esinevad ka metafoorilised väljendid ja mõnikord nimetatakse mõnda uut relva koos "poeetilise aktsendiga", näiteks: iseliikuv mört 2С4 "Tulp", iseliikuv suurtükivarre üksus 2С1 "Nelk", pukseeritud relv 2А36 "Hüatsiin-B", raske lõhkematerjal TOS-1 "Buratino" süsteem, kontinentidevaheline strateegiline kompleks "Topol-M" jne

Sõnastikus kasutatava tähenduse ülekandmine põhineb tihti inimese assotsiatiivsel muljetusel või kogemusel. Sellepärast väljendavad need kontseptuaalsed sõnad, mis väljendavad ühist nime või mõistet: kaevanduspüüdja; Paagi "Caterpillar"; "Surmavarre" (kuulipilduja Esimese maailmasõja ajal); Tank, vann (esimese maailmasõja tank), Tsar Tank, Grach (Su-25).

Sõjaliste terminite tõlkimise probleem

Sõnasõnalisi sõnu ja määratlusi sisaldavate väliste tekstide tõlkimisel on sageli raskusi keele ebakõlade tõttu, mis on tingitud:

• Kontseptsiooni ja reaalsuse vahelise analoogia puudumine (armee on maamaksud, mitte armee);
• Mõistete ebajärjepidevus või mittetäielik kokkulangevus (sõjaväeakadeemia on sõjaväeline kool, mitte sõjaväeakadeemia);
• Erinevad erinevates riikides relvajõudude ridade süsteem;
• Erinevused organisatsiooni ja personali struktuuride korralduses ( Briti armee väeüksus ja USA armee - luurekontsern);
• Teatud tingimuste lühike "elupäev" (näiteks Esimese ja Teise maailmasõja mõistete sõnastikud on oluliselt erinevad, kuigi nende vahel on möödas vähem kui 30 aastat);
• Märkimisväärne hulk lühendeid ja lühendeid, mida on keeruline dekodeerida;
• Paljusid slängi väljendusi (minu jalad on kuiv - ma lendan üle maa, ei ole rõõmu - sihtmärki ei leita).