Rääkiva kõne stiili tekstide kirjanduslikud näited. Kõnearuus: lühikeste tekstide näited

Mitteametlik suhtlemine mitteametlikus keskkonnas on selle funktsionaalse stiili kõige levinum kirjeldus. Kõnekeelse kõne stiili tekstide näited sisaldavad kõnekeelset sõnavara, ja neis on teavet peamiselt igapäevastes küsimustes.

Stiil suulist versiooni kasutatakse igapäevases kõnes. Sellepärast kirjutatakse sageli dialoogi.

See artikkel annab sobiva määratluse, kirjeldab funktsioone ja uurib ka kõnekeelsete kõnetekstide näiteid.

Funktsioonid

Stiil, milles igaüks meist väljendab oma mõtteid, emotsioone ja tundeid ning on jutukas. Seda iseloomustab keelevaliku puudumine. See on tingitud asjaolust, et enamik inimesi "kõigepealt räägivad ja siis mõtlevad".

Samal ajal sisaldab kõnekujuline stiil alati kõneleja isikupära toone - see võimaldab slängi, žargooni jt, mis ei ole sellistest rangetest stiilidest nagu äri- või teaduslikud.

Näide kõnelisest kõne stiilis , väikesest tekstist:

- proovisin seda? - Ma juhtisin juustule. - Isa ütles, et see oli maitsev.
"Loomulikult on see maitsev, sest ta näitas seda eile mõlema põsa peale!"
"Ja nüüd sa ei pahanda ennast nagu viimati lõunat," naeris ta.

See eristab selgelt slängi väljendusi, mida ei saa kasutada mujal kui igapäevases dialoogis.

Tuleb meeles pidada, et ekstralingvistilised tegurid mõjutavad suurel määral ka suhtlusstiili: mimikriin ja žestid, samuti ümbritsev olukord, millel on oluline tähendus jne.

Vestlusstiili märgid:

• Lihtsus;
• Eripära;
• Emotsioon küllastus, mõnikord liigne, väljendus;
• Pildid.

Kõnekeele tekstide näiteid saab lihtsalt salvestada leibkondade vestlus, näiteks naaberriikide, ostja ja müüja vahel pagaritööstuses.

Pingevaba suhtluskeskkonna mõju

Mida pingereas on olukord, seda rohkem on sõnavabadus. See muutub emotsionaalseks, rahvakeelseid väljendeid kasutatakse laialdaselt.

Selle stiili - ja sõnavormide lihtsustamine, täishäälikute kaotamine, sõnade kahekordistamine ja subjektiivse hindamise sufikside kasutamine - ei ole haruldane - esimesed kaks märki eriti kiirendatakse, kui kõne kiirus kiireneb.

A. P. Chekhov, "kättemaks"

See illustreerib antud stiili eripära Anton Pavlovitš Tšehhovit tema teos "Revenge" - see on selge näide kõnekeeles kõne stiilis. Väike monoloogide tekst võib selle teema kohta juba palju öelda.

Lugu iseloom hakkab rääkima ekspressiivselt: "Avage, kuradi!" Tuleb märkida, et ükski teine stiil ei talu kuritahtlikku keelt. Tema järgmine ettepanek on võrdselt paljutõotav: "Kui kaua ma peaksin veel selle tuulevaikuse kaudu tugevdama?" Selle ehitamine on järsk, teabe edastamise viis on lihtne ja lihtne. See on kõnekeelne kõne stiil. Kirjanduses olevate tekstide näited ei olnud asjatult algatatud täpselt Tšehhovi "kättemaksuga".

Kõneldava stiili omadused

"Revenge" näitab kõnekeelse stiili iseloomulikke tunnuseid:

• Pretsedendi ja väljaheite eelistus enne narratiivi;
• Sulgemise kasutamine;
• Isiklikud asesõnad ja tegusõnad redutseeritakse esimese või teise isiku vormi.

Puškini kiri naisele

3. augustil 1834 Aleksandr Sergeevitši oma naisele Nataliale kirjutatud kirjaga on ka kõnekeelse kõne stiili väike tekst (näited on lausete kaupa üksikasjalikumalt lahutatud).

Tuntud luuletaja algab selle sõnadega: "See on häbi, naine." See kaebus on selge, kõnekeelne sõnavara, mida kasutatakse igapäevaelus. Ettepanekud: "Millist tüüpi jahti tuleb vallutada uyezdi linnale, et näha vastikaid näitlejaid, kes mängivad halba oposti halvasti?" Ja: "Ma küsisin, et te ei liiguks Kaluga ümber, jah, ilmselt, nii et teil on selline olemus" - sisaldavad kõiki kõnekeelse kõne stiili elemente, näiteks:

• Hinnanguline sõnaraamatu järelliited (linn);
• Sõnajärjestuse ümberpööramine lausetes;
• Sõna mitmuse vormi kasutamine, mis tegelikult ei sisalda seda vastavalt venekeelsele reeglile (Kaluga - Kaluga);
• Enamikid verbesid kasutatakse praegusel ajal.

Sõnastikud

Kõnekeelega stiil (artikli lühikirjeldused on toodud allpool) sisaldab järgmisi sõnavaraid:

• Fraraseoloogilised üksused;
• Mõõdukad ja hellused sufiksid;
• Sõnavara väljendusrikas ja emotsionaalne värv;
• Sõnu - kokkutõmbumine ja kärpimine;
• Subjektiivse hindamise sufiksid.

Standardsed konstruktsioonid ja trükitud vormid

Igapäevases elus domineerib spontaanne kõne, ei ole ette valmistatud - inimesed väljendavad ennast, mitte sõnavorme ja ei mõtle neid. Seetõttu võite sageli ja isegi tihti kuulata standardseid disainilahendusi, kindlaid stereotüüpe iga konkreetse igapäevase olukorra jaoks. Kui vaatate kõnekeelse kõne stiili lühikest teksti, on poest toodud näited järgmiselt: "Kolmest sajandist küpsised ... kaaluge üleval 10. Palun andke mulle õli pakend". Ühistranspordist: "Kas lähete järgmisele väljumiskohale? Ma olen õhusõiduki peatuses, kust ma saan ma tulla? Kas te võtate traktoreid?"

Etiketi vormid on samuti siduvad. Lõppude lõpuks, kui kõne on ettevalmistamata ja vähem formaalne, ei tähenda see seda, et see on ebaviisakas ja äärmiselt ebaviisakas.

"Tere, hea pärastlõuna, kuidas läheb, mis on uus" - need on ikka veel hästi välja töötatud kujundused, mis ei kaota vestluses olulist tähtsust. 99% juhtudest sisaldab neid väljendusi kõnekeelse kõne stiili näide - äsja leitud kolleegide väike teksti dialoog.

Individuaalsus

Samal põhjusel, et spontaansus on kirjeldatud eelmises lõigus, muutub kõne individuaalseks ja originaalseks. Seega on isegi stereotüüpsed vormid ja kujundused lugematud ja erinevatel aegadel need või teised muutuvad teatud ringkondades voogaks või vastupidi, välja tulevad, vananedes, aga mõnikord tulevad tagasi. Kuid kommunikatsiooni mitteametlik atmosfäär ei anna ametlikke piire - inimesed saavad kasutada või mitte kasutada oma valitud tavalisi ja väljakujunenud väljendusi. Mis kõneleja sõnavõtu iseloom on iseloomustamata vahendid.

"Draakonide kroonika"

Julia Galanina oma "Draakoni kroonikutes" võib kiidelda ainulaadset atmosfääri, sest ta kasutas mitte ainult dialoogi, vaid kogu raamatu ka vestlusstiili. Siin on lühikeste tekstide näited:

"Nagu alati, kõige rohkem pean ma vajama. Lisaks minule pole tara loll ka ronitanud."
"Dragons on ohtlik, nii kahjulik kui ka vastik, ausalt isekas ja isegi draakon!"

Foneetika

Konverentsi stiilis keele foneetilises tasemes kasutatavad keelefunktsioonid sisaldavad kahte põhifunktsiooni:

• Lihtsustamine, kärpimine, kokkusurumine, see tähendab mittetäieliku häälduse tüüp. See ei ole kohustuslik vara, mis võib olla kõnekas kõne stiilis. Tekstide näited (klass 5, muuhulgas mõnedes piirkondades, õpib seda raamatut kooli õppekavas) - "Harry Potter ja filosoofiakivist", "Harry Potter ja salakaval" ja ülejäänud selle seeria. Pärisnäht on selgelt väljendatud Hagridi iseloomus. Tsiteering "... azkabani vangist": "Ta läks kõigepealt hommikul ... keeldus ametist kandmast, ma ei saa ohtu sattuda, kui ... hästi, siis jällegi selline välja tuleb." Kahjuks ei edastanud vene tõlkijad kõiki lihtsustatud sõnavorme täielikult, originaalses tekstis on see veelgi ilmsem, kuid selle tsitaadi kohaselt saab juba identifitseerida "küpsetust", mille all mõeldakse "räägib".
• Intonatsioon on puhtalt individuaalne märk, mis emotsionaalselt plekitab mis tahes, isegi stereotüüpset disaini. Kõnekeelse kõne stiili näide on O'Henry lugu "Hüpoteetiline asi" väike tekst: "Kas sa oled hr Phineas K. Gooch?" - ütles külastaja, ja tema hääle ja intonatsiooni toonas oli kohe küsimus, avaldus ja hukkamõistu.

Sõnavara ja fraasoloogia

Leksikaalse ja fraasoloogilise tasemega seotud keelevahendid:

• Kõneprotsendis on selgelt valitsev neutraalne konkreetne ühine sõnavara, mida nimetatakse ka interstiiliks. See on põhikeel. Neutraalne leksikon kinnitab seda ja seetõttu ei ole emotsionaalset ja / või ekspressiivset värvimist. See muudab selle universaalseks võimalikuks kasutamiseks igas stiilis: nii kõnekeeles kui ka äris, teaduses, ajakirjanduses. Kõnekeelse kõne stiili tekstide näited, milles on neutraalne sõnavara (tegelikult on autorite kunstitekstide keel, välja arvatud ehk sarnased jutlused ja žanrid, mis enamasti sisaldavad vaid vahepealseid sõnu) on Anton Chekhovi "Chameleon" ja "Teddy" "Juri Pavlovitš Kazakova.
• Neutraalne vestlusaken sõnavara. See sisaldab selliseid sõnu nagu "arst", "mõista" ja teised.
• Terminoloogia: sotsiaal-poliitiline ja üldteadus, nomenklatuur.
• Emotsionaalselt hinnatav suuline sõnavara. Sellel võib olla negatiivne või positiivne hinnang. Kõik selle sõnad jagunevad kolmeks rühmaks, millest: 1) skoor on toodud sõna otseses tähenduses; 2) kaasaskantav tähendus; 3) sõna sisaldab subjektiivselt hinnatud sufiksioone. See leksikon kehtib ka epiteet "ekspressiivne".
• Standardiseeritud pildid. Nende hulka kuuluvad metafoorid, fraseoloogilised üksused, hüperbool ja litote. "Me joome tassist kinni jäänud silmadega" (M. Y. Lermontov). See on kunstiline metafoor, samal ajal kui kõnekeelsed kannavad sama emakeele varju. Näide kõnekujulisest kõne stiilis tekstidialoogist: "Ja mis ta on?" "Ja ta ütleb nagu me tavaliselt, et me murda!" "Kes veel peaks mind muretsema, aga see üks tõesti läheb läbi." "Ta on rebane! ! "
• Professionaalsus ja žargoon. Tuleb arvestada, et kõnekeelse kõne fragment iga näide sisaldab enamasti siinkirjeldatud vahendeid: see ei saa illustreerida ainult ühte omadust. Seega on ülaltoodud dialoogil lisaks metafoorile "rebane rebane" ka žargoon "röövimine".

Morfoloogia

• Nimetusjuht leitakse kõige sagedamini.
• Enamasti domineerivad isiklikud ja näitlikud asesõnad, samuti sõnastikud ja osakesed.
• Osadus on harva kasutatav, väikesed osadkonnad - peaaegu mitte kunagi.
• Ajaliste vormide piirid on hägused. See tähendab, et neid on vabalt muudetud ja neid ei kasutata nende tähenduses.
• Seal on suulisi seiklusi.

Kõnekeelse stiili näide on väike tekstdialoog, mis illustreerib kõnealuse teema morfoloogilist keeletaset:

- Ta läks sinna, - Petya käes käes.
"Kus see läheb?" Ma küsisin teda.
- Noh, seal on poest olemas. Tooted. Ema küsis minult - seekord otsustasin käia kiiresti.
"Nii et sa skoki ja põgenesid?" "See juhtus just nii."

Süntaks

• Kõnekeelses stiilis kasutatakse sagedamini lihtsaid lauseid kui liit või keerukad laused. Nende ehitamist iseloomustab omavahel "liimimine", edastatud teabe eripära.
• Sageli esineb puudulikke lauseid, eriti ei ole neid põhiülesandeid.
• Struktuur on mittelineaarne, mõnikord killustunud. Intonatsiooni katkestused ja liikumises rekonstrueeritud väljendid on kõne spontaansuse tagajärjed. Vestlusstiil võimaldab üsna aktiivselt kasutada ühendavaid konstruktsioone, mis on väljendatud sissejuhatavates sõnades ja igasuguste osakestena.
• Ristlausete fraasid on üks mõtteviiside väljendamise viisidest vestlusstiilides.
• Sõnade tasuta järjekord - kuigi oluline on tavaliselt kõigepealt väljendatud (aga see ei ole kohustuslik tingimus).

Kirjanduslik ja kõnekeelne kõne

Rääkimine selle põlised manifestatsioonis on suuline. Kunstiteosetel vajab ta spetsiaalseid imitatsioonivahendeid. Autor võib kirjutada ka kõnekeelse kõne, kuid sagedamini kasutab ta seda sõnade vahelistes vestlustes. Nii saab iga kangelane isiksuse.

Väike kõnekeelse kõne stiili tekst (näited Bulgaqovi "Koerte südames"): "Räpane korter, aga mis on hea, ja miks kuradit seda vajasin? Kas see on tõesti kummaline poiss elama?" Miks ta vajab ainult sõrme, siis ta oleks Koer sai selle pahaseks. "

Me pidasime täielikult kõne kõne stiili, tekstide näiteid. Kooliprogrammi viies klass võtab ette kõne funktsionaalsete stiilide uuringu, kuid kõnekeel on stiil, mis vastab igapäevaselt pidevalt ja kunstiteostele ja keskkonda (peamiselt sellele).

Vestluse kõnekujunduse peegeldamiseks on kirjanduse tekstide näiteid juba eespool ära toodud. Nendega võrdselt tähtsad olid ja ainult näitlikud ettepanekud.

Ajalehe stiil

Kuhu saame kasutada kõnekeelse kõne stiili? Ajalehtede tekstide näited on palju vastuolulisemad. Ajakirjanduses on tõepoolest tema jaoks omaseid omadusi. Ajalehed seeriast "lähemale inimestele" on täiesti värvitud stereotüüpsetest fraasidest igapäevaelust. Kuid ajalehe stiili võib siiski nimetada ainult kõnelevaks. Kui arvestatakse kõneldava kõne stiili, võetakse lühikesi tekste sageli kunstiteostest.