Timur Kibirov ja tema luule - kolleegide hinnangut

Tegelik nimi luuletaja puhtalt Osseetia - joodud. Ta sündis veebruaris 1955 perekonna Nõukogude armee ohvitser ja õpetaja. Ta õppis pärast keskkooli lõpetamist Moskva Regional Pedagoogilises Instituudis ajalugu ja filoloogia. Timur Kibirov, kelle elulugu oli peaaegu alati seotud kunsti, oli peatoimetaja "Puškin", ta töötas NTV, raadio "Kultuur", on toimetuskolleegium "Kirjanduse ülevaade", tõlgitud Osseetia.

Tema luuletusi on pidevalt avaldanud erinevates ajakirjades - ajakirjad ja kalendritega vähemalt kaks tosinat, nende hulgas: "Teatri Life", "The New World", "Continent", "Rahvaste Sõpruse", "Ogonyok", "Banner". Märkimisväärne trükiste kogumiseks kogutud lühikese aja Timur Kibirov luuletaja. Foto kaasaegse kuulsused näha paljud neist ajakirjad ja isegi enne lugemist oma luuletusi peaaegu kõik tuli järeldusele, et see mees - omamoodi.

stiil

Vastavalt kriitik V. Kuritsyna, luuletusi, et kirjutab Timur Kibirov kindlasti põhjustada lugeja ere pisaraid, ja seda mehhanismi luuletaja on kaks: lapse Nõukogude esteetika ja möödapääsmatu usk ilu. Vastavalt kirjandusteadlane A. S. Nemzera, poeetika Kibirov suurejooneline temaatilised mix - vihma ja lehed langevad enne rahvarahutusi hungover melanhoolia - kõik, sest see on Jumala maailma, möödunud keeles tõsi luule, mis on ka kõike: raev ja hellus , keel ja nirk, laulu ja loosung, valguse ja pimeduse. Nagu iga tõeline poeetiline keel, ta õndsalt mõttetu ja samal ajal väga täpne.

Loovus Timur Kibirov alati põhjustab poleemikat kirjandusringkondades: mõned peavad teda paremini kaasaegse traagik, teised näevad teda kui laulja vilist teadvuse. Tõenäoliselt kriitikud, nagu alati, on õigus isegi kõige polaarne arvamused. Lõppude lõpuks, luule, mis toob meile Timur Kibirov - kui tihedalt sulatatud tiiglis kahe erinevate metallide ei ole teada nüüd, et see on kuld või vask, traditsioon või modernsus. Ja veel teada luuletajad koosneb suuresti tänu oma eakaaslaste ja tähelepanu kriitikud. Ja Timur Kibirov - väga kuulus luuletaja, vaated ja tähelepanu mitte kaotada. Vastavalt kolleegidega.

Sergei Gandlevsky

Gandlevsky usub Timur Kibirov - luuletaja, kes tulid õigel ajal, ja kuna see on kuulnud meie kaasaegse võõrandumine, kui inimesed on kirglik uusi huvisid ja oma muresid. Artist ta rahutu ja hoolimatu, kellele kirjandus ei ole reservi, see on poeedi prügilasse, kus see on võimalik vähendada hinded kunsti, ühiskonna ja saatus. Kõik need omamoodi lõbus võitleb Timur Kibirov reageeris väga tõsiselt: tema luule ja usku Sõna ja ohverdust ja pühendumus kirjanduses.

Esteetika postmodernism, mis Timur Kibirov märkida ja järgnes talle vaid pealiskaudselt, mängides stiile, citationality sisemiselt jäi võõras teda. Out tema salm esteetiline väsimus, madal rõhk, valulikkus suus, on ainult poeetiline tule ja kirglikkus autor. Midagi, mis on nüüd peetakse halb vorm - teismeliste impulsiivsus, näiteks - heledad viisil Timur Kibirov kooskõlas teiste meeldejääv märke oma stiilis, impulsiivsus selles Kibirov ei vaata vääritu. Jäljendajad nagu sünteesi ei võitma.

"Rebel vastupidi"

Järgmine Gandlevsky ütleb, et Timur Kibirov tema luule - sõjakas tagurliku arvelt ja et liiga on tagatud poeetiline üksindust. Traditsiooniline romantiline asukoha ja asendi rutiinne kirjanduslik mässuliste ja kuri Suur Kibirov mitte ainult huvitav, see on vastandina neile.

Luuletaja ehk esimese tundis poeetiline mäss on muutunud naeruväärseks ja provintsi, sest luuletajad seaduserikkujad vladychat kaua ja "World joodud" on muutunud eluviisi nii, et see on arusaadav võimatus olemasolu asju. Ei ole vaja nõuda vabadusemehed - mõistsin Kibirov - teil on vaja jälgida, et ja hea käitumise.

"Tagasi tulevikku"

Sergei Gandlevsky usub, et vaatlus luuletaja on ajendatud vaenu, täis armastust, sest puhas meelepaha märgatud. In Kibirov peegeldub varjupaik kõik julma ja õnnetu Nõukogude maailma, samas kui viimasel on nüüd unustatud vabatahtlikult ja viivitamata.

See, kui eelistades "Pepsi" täiesti tõrjuda Uuskeel amerikaniseeris slängi Nõukogude perioodil, hinnad ei ole see kibirovskoy entsüklopeedia surnud keel. Paljud luuletused käesoleva autor - käesoleva verbaalse teatraalsusega, lõbus, päris võimeid, kuid see on liiga rõõmus kui rablezianstvo žanr. Liigne surub Kibirov kõigi uute kirjanduslike seiklustest.

Leonid Kostjukov

Kuulus luuletaja, kirjanik ja kriitik Leonid Kostjukov meenutab, kuidas kaheksakümnendate Timur Kibirov sõna otseses mõttes uimastada Moskva publiku luule armastajad haruldane seadme salm, kui enamik naeruväärne ja üldmulje - väga tõsiselt. Autor julgelt varieerida žanrid ja teemad, kuid poeetiline struktuur see ei katkesta.

On öeldud, et luule ei ole selge, miks nad armastavad. On palju luuletajad ei kehti, ja sealhulgas Kibirov. Mitte sellepärast, et ta ei ole luule, kuid kuna see on nähtavalt esitleb oma eelised: luure, huumor, maitse, täpsus, meede kultuuri. Tema värsid poleemiline, kuid ta ei vaielda lugejad, kui keegi kummaline ja loll. Lugeja alati küljel luuletaja täielikult.