Mis riigikeeleks on ja mis tähtsust riigi jaoks on? Kuidas on asjad temaga meie riigis? Kas võib olla mitu ametlikku keelt?
Üldised karakteristikud
Põhiseadus sätestab, et Vene Föderatsiooni riigikeel on keskne ja seda kasutatakse kogu riigis. Seda kasutatakse nendes riikides, kus elanikkond on keeruline rahvuslik struktuur, samuti on palju dialekte. Loomulikult kaasnevad sellega teatud raskused. Lõppude lõpuks on vaja uurida õiguskordade probleeme kõigil muudel keeltes, mida kasutatakse teataval territooriumil. Samuti luuakse sageli rahvusvähemuste kaitse mehhanismid . Riikide puhul, kus kasutatakse ainult ühte keelt, on see protsess ainult käimasoleva olukorra avaldusena. Kui tegemist on välise ohuga, võib see toimida konsolideeriva tegurina. See on riigikeel. Vaatame lähemalt selle tähtsust tänapäeva maailmas. Ja tulevikus ja teada saada, millistesse riikidesse nad räägivad.
Asi tähtsus
Kõige sagedamini ei esitata riigikeele probleemide lahendamiseks. Seda reeglina määravad kindlaks teatud arengu põhjused. Vaatame kahte näidet. Selliseid riike nagu Itaalia ja Soome. Nad usuvad, et osa põliselanikkonnast on vastavalt 94,06% ja 93,35%. Itaalias ei ole riigikeele õiguslikke norme. Kuid Soomes on see staatus fikseeritud mitte ainult soome keeles, vaid ka rootsi keeles. Kuigi seda kasutab vaid 6,21% elanikkonnast. Milline on riigikeel, seda kas see on vajalik ja kui suurt tähelepanu tuleb anda - see otsustab iga riik eraldi.
Vene Föderatsiooni ja endise Nõukogude Liidu arengu ajalugu
Vene keel kui riigikeel oli algselt välja kuulutatud 1991. aasta oktoobris. 1993. aastal oli see staatus põhiseaduses sätestatud. Samal ajal anti vabariikidele seaduslik õigus luua ja kasutada riigikeele nende ainevaldkondades. Kuigi tuleb märkida, et see oli üksnes praeguse olukorra konsolideerimine. Seega kolmes vabariigis tehti seda enne 1991. aasta oktoobri sündmusi. Midagi sarnast võis näha kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil. Nii on Vene Föderatsiooni riigikeel Valgevene Vabariigi territooriumil. Kuigi tuleb märkida, et seda ei täheldatud kõikides riikides. Nii oli paljudes riikides vene keele asendamine. Mõnedes on neid protsesse näha juba praegu. Piisab sellest, kui meenutada Tadžikistani, kus vaid paar kuud tagasi keelati vene nimed ametlikult.
Selle keelepoliitika põhjused Vene Föderatsioonis
Asjakohaste arvete vastuvõtmise esialgne ülesanne ei olnud tugevdada venekeelse positsiooni selle ülestõusmise tõttu riigi tasandil. Siis tuginesid nad paljude probleemide lahendamiseks õiguskeelepoliitika konsolideerimise vajadusele. Samuti oli vajalik näidata riigi ühtsust, mis oli eriti tähtis aastatel 91-93. Lõppude lõpuks oli seal palju ilminguid separatismi ja soovist eraldada riigist (mis mõnevõrra nõrgenenud kujul on nüüd täheldatav paljudel Vene Föderatsiooni subjektidel). Siis oli oluline probleemide ületamine nii kiiresti kui võimalik, ja seepärast kasutasime kõiki võimalikke vahendeid.
Praegune olukord
Nüüd kasutatakse vene ametlikku suhtlemist. Kõige enam on see esindatud kõige kõrgemal tasemel. Selle määramiseks kasutatakse kahte mõistet: riigikeelt ja ametlikku keelt. Igaüks neist on õige. Kahjuks pole tänapäevani mõlema kontseptsiooni selget määratlust. Seepärast ei saa me teha konkreetseid järeldusi oma erinevuse kohta nende vahel. Erilist tähelepanu pööratakse asjaolule, et Vene Föderatsiooni skaalal tunnustatakse ainult ühte riigikeelt - vene keelt, mida kasutavad kõige arvukamad riigi inimesed. Selle uurimiseks loob riik kõik vajalikud tingimused. Selle tõsiasja peamine omadus on asjaolu, et vene keelt kasutatakse kohalikus omavalitsuses ja riigiasutustes, raamatupidamisarvestust, kohtumenetlust ja nii edasi.
Terminoloogilised erinevused
Vaatame riigiabi ja ametlike keelte kontseptuure UNESCO seisukohast. Nad leiavad, et need on tihedad, kuid mitte identsed tähenduses. Nii paluti 1953. Aasta ekspertidel määratleda riigikeelena seda, mille kaudu toimub poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne integratsioon. Niisiis, kui on olemas massiline pidu, siis toimub see vene keeles. Kuigi ametlik keel UNESCO seisukohast on see, mida kasutatakse avaliku halduse, seadusandluse ja kohtumenetluse jaoks. Nende versiooni pühendumist saab näha Poola, Sloveenia, Bulgaaria, Küprose, Slovakkia, Austria, Türgi ja Küprose põhiseadustes. Määratlus on väga vastuoluline nii Prantsusmaal, Hispaanias kui ka paljudes teistes väiksemates riikides (see on tingitud kohalike õigusaktide eripärast). Seda seetõttu, et kõige tavalisemat rahvakeelt kasutatakse protsessi ja ka riigi tegevuse tulemuste kindlaksmääramise vahendina.
Teave funktsioonide kohta
Nüüd vaatame lõpetajaid, et saada mõte riigikeele kohta. Esialgu on vaja märkida tihedad suhted olemasoleva reaalmaaga. Vene Föderatsioonis toimib riigi keel suhtlusvahendina rahvusvaheliste ühiskondade vastastikuse mõju põhivaldkondades. Samuti toimib see sümbolina ja hoiab kindlat kodakondsust. Riiklikul keelel on igasugune eneseusaldusväärne riik arengu- ja kasutusprioriteedil. Seega võib ametlikult lisaks ametlikule haridusele ja massiteabevahetusele veel leida . Ja nüüd räägime maailma riikide riigikeeltest ja Vene Föderatsiooni teemadest.
Kus, mida ja mis tasemel nad kasutavad?
Alustame sellest, kus venekeelt kasutatakse riigikeeles. On ainult kaks sellist riiki: Valgevene ja Vene Föderatsioon. Seal on neli kvaasubjekti: Transnistria Moldova Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Hiina Rahvavabariik ja Lõuna-Osseetia. Kuid kuna konfliktid valitsevad nende territooriumide ümber ja on väga vähe, mida saab nende õigusliku seisundiga mõista, ignoreeritakse neid. Riigid, kus vene keelt kasutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning mille ametlik staatus on Kasahstan ja Kõrgõzstan. Sellest hoolimata on see tingitud sellest, et neil ei ole tava kasutada oma sõna-sõnalisi märke, ja ka märkimisväärne sõltuvus kaasaegsest Venemaast. Ja nüüd läheme läbi riigid, kus ametlikud funktsioonid on määratud vene keelde. Need on:
- Ukraina.
- Tadžikistan.
- Usbekistan.
- Iisrael.
- New Yorgi osariik (USA).
Valitsusväliste organisatsioonide ametlikul kodulehel on värske nimekirja Venemaa Föderatsioonist, millel on oma eripära. Eelkõige on huvitav baškiiri riigikeel. Fakt on see, et ta määrati selles staatuses 1920. aastal. Üldiselt on palju sellist huvitavat teavet, nii et teil on endaga midagi pistmist. Euroopast rääkides on ametlikult mitmekeelne: Vene Föderatsioon, Valgevene, Belgia, Holland, Soome, Saksamaa ja Iirimaa. Kuid see kajastab tegelikku olukorda üsna halvasti. Asjaolu, et enamik Euroopa riike on mitmekeelne, vaatamata sellele, et ainult üks neist on ametlikult kasutusel. Geopoliitilisest seisukohast on oluline, et riigi juhtimine rahumeelsete meetoditega (eelistatult majanduslik, see tähendab, et inimesed ise sarnanevad meiega) edendasid vene keelt riigikeeles teistes riikides.
Järeldus
Räägime vähe globaalsest olukorrast. Nüüd on rahvusvaheline suhtluskeel inglise keel. Ta avaldab palju teadustöid, samuti kaubanduslikku kirjavahetust. Mõned riigid, et hõlbustada oma kodanike õppimist, tutvustavad inglise keelt. Aga reeglina kehtib see ka varasematele kolooniatele või väikestele ja mitte eriti edukatele riikidele.