Action ilma volituste teises huvi (tsiviilseadustik): mõiste, funktsioonid, tingimused ja tagajärjed kohtupraktikat

Tegevused juhistega kellegi teise huvides - mis see on? Sellele küsimusele saab vastata Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksiga ja täpsemalt peatükiga 50. Järgnevas artiklis saate teada selle juriidilise instituudi mõningatest omadustest.

Seadusandlikud tingimused

Tegevused juhistega kellegi teise huvides võeti vastu ainult uue tsiviilõiguse alusel. Varem selliseid eeskirju ei olnud ette nähtud. Need tsiviilõiguslikud suhted on sellised lepinguvälised kohustused, mis omakorda toovad kaasa mitte ainult õiguste, vaid ka kohustuste tekkimise. Millised on selle kontseptsiooni peamised positsioonid?

• Kui keegi teine huvi ei anna juhiseid, on sellised toimingud, kui nende tootjal ei ole asjaomaselt isikult selliseid juhiseid. Isik, kes selliseid tegusid toodab, ei tohi olla volitatud seda tegema mitte ainult volikirja või juriidilise lepingu alusel, vaid ka teiste juhiste alusel. Muud näited hõlmavad näiteks asjaomase isiku antud lubatavat nõusolekut. Teisisõnu peaks isik, kes tegutseb kellegi huvides, tegema selliseid manipuleerimisi ilma selle isiku nõusolekuta (isegi selle puudumisel), kelle kasuks need tegevused on toime pandud. Veelgi enam, viimane ei peaks nende manipulatsioonide kohta isegi teadma. Kui see nii ei ole ja toiming on saanud juhise või isegi nõusoleku, ei saa tema hagi käsitleda Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi peatükis.
• Vaatlusalused suhted peavad olema suunatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ja neid tuleb kooskõlastada seaduse kirjaga. Selliseks otstarbeks võib näiteks tähendada olukorda, kus inimene salvestab lapsi või vara põlevast korterist. See tähendab, et ta tegutseb iseseisvalt, ilma asjade omaniku või lapsevanemate asjakohase märgistamata, kuid tema tegevuse tulemusel on selle jaoks positiivsed tagajärjed.
• Eespool toodud lõigu põhjal võib järeldada, et üks konkreetse meetme eripära, kellel ei ole kellegi teise huvides ülesannet, on see, et seda tuleks teha mitte enda kasuks, vaid kolmanda isiku kasuks. Austaja ei pea teadma, kes saab abisaaja, ja kui ta eksib sellise huvitatud isiku arvel, ei saa see olla keegi huvidele mittekuuluvate toimingute mittetunnustamise alus. Näiteks päästes vara põletusavast korterist, kes arvab, et tema sõbra korteris on tulekahju, kui ta eksib (näiteks, kui korter kuulub täiesti erinevasse isikku), paneb ikkagi tegud kellegi huvides.
• Kõnealused toimingud peavad vastama asjaomase isiku kavatsustele. Kui tegevus on vastuolus kavatsustega, ei saa seda Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku peatüki raames tunnistada täiuslikuks.
• Asjade tegemisel tuleb näidata hoolt ja ettevaatlikkust. See tähendab, et turgu valitsev operaator peab tõesti hoolt kandma kolmanda isiku eelistest ja mitte investeerima nii palju, et tulemus oleks temale kahjumlik. Osavõtja peab eeldama, milliseid meetmeid abisaaja on oma koha täitnud ja tegutsema vastavalt.

• Ainult siis, kui kõik ülalnimetatud tingimused on täidetud, saab isiku toiminguid tunnistada kui kellegi huvides mingit vahendustasu ja ta saab selle eest tasu.

Sõnum abisaajale

Kui tegevus viiakse läbi kellegi teise huvides ilma komisjonitasuta, kehtestab Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks sellisele teo toimepannud isikule teatud kohustused. Üheks selliseks kohustuseks on tegevuste saaja nõuetekohane teatamine.

Seadusandlikult ei ole kindlaks tehtud, millisel ajahetkel peaks toimiv isik huvitatud isikut teavitama, kuid on olemas reservatsioon, et selline sõnum tuleb teha esimesel võimalusel. Selline teavitamine on tingitud asjaolust, et asjaomase õigusakti tulemusena on toime pandud konkreetse kodaniku isiklik ruum ja tegevusvaldkond. Samal ajal on võimatu täpselt ennustada, millist reaktsiooni sellised tegevused põhjustavad.

Veelgi enam, vastavalt analüüsitava artikli mõttele selgub, et kellegi teise huvides on kohustatud ootama otsust pärast abisaaja teavitamist. See otsus tuleb väljendada kas tagasilükkamise või heakskiidu vormis. Kuid igal juhul ei tohiks sellise ootuse periood olla nii suur, et see tooks kaasa asjaomase isiku kaotuse.

Seadusandja ei avalikusta, kas pärast meetmete teatamist abisaajale võetud meetmetest tuleb peatada. Kuid tervet mõistust silmas pidades näitab see, et kui kiireloomuline vajadus on kadunud, saab meetmeid peatada. Vastupidiselt sellele, kui selline vajadus püsib ikka ja huvitatud isiku eeliseid kaotatakse, tuleb meetmed jätkata.

Teatud juhtudel ei ole ta kohustatud huvitatud isikule teatama, et toimingud toimuvad kellegi huvides ilma komisjonitasuta. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik kutsub selliseid juhtumeid selliseid juhtumeid, milles sellised meetmed on ilmsed. Näiteks panustatud abisaaja juuresolekul.

Abisaaja tegevuse heakskiitmine

Mida tähendab see, et tegevus kiidetakse kellegi huvides ilma komisjonitasuta? Kohtupraktika on antud juhul sarnane järgmisega. Abisaaja kinnitus tema teadmata võtmist tema omandisse kuuluva vara kohta tuleks käsitleda testamendina. Toimingute heakskiitmine tähendab, et asjaomane isik julgustab ja leiab, et õige õigusakt on tema huvides tõhus.

Peale selle, kui nende kahe isiku vahel toime pandud või toime pandud tegude heakskiidul tekib tsiviilõiguslikud suhted, ilmuvad õigused ja kohustused. Teisisõnu sõlmib teineteise huvides tegutsev isik ja huvitatud isik omavahel lepingu.

Milline leping sõlmitakse kellegi huvides hagi tegemisel ilma komisjonitasuta? Selles asjas on kohtupraktika ühemõtteline - sõltuvalt abisaaja heakskiidetud meetmetest, milliseid tsiviilõiguslikke reegleid reguleeritakse nende suhete suhtes, sõlmitakse selline leping. Näiteks kui isik, kes on leidnud kolmanda isiku kaotatud omandi, on seda säilitanud ja seejärel selle omanikule üle andnud, siis reguleerivad selliseid õigussuhteid ladustamislepingut reguleerivad eeskirjad.

Väga tähtis! Tüübikinnitust ei ole vaja esitada kirjalikult, see on kooskõlas ka õigusaktide ja suulise vormistusega.

Toetusesaaja tegevuse tagasilükkamine

Kui kellegi teise huvides olevat tegevust määratakse ilma juhisteta, mille tunnusjoon on eespool näidatud, ei ole abisaaja positsioon, tema seisukoht toimepandud või toimepandud tegude kohta vähetähtis. Tsiviilseadustiku 50. peatükis olevad tsiviilõiguse normid sätestavad, et kui abisaaja ei ole oma huvides sooritatud tegevusi heaks kiitnud, siis tuleb need lõpetada. Kui nad on jätkuvalt pühendunud, siis on turgu valitsev ettevõtja kogu võimalike kahjude tekkimise riski ning samuti vastutab kohustuslike tsiviiltehingutega seotud kohustuste eest, kui neid on.

Seda tehes on vaja kindlaks määrata ajavahemik, mil tegevus toimub kellegi huvides ilma komisjonitasuta. Näide võib olla järgmine: tegevuses osalev isik toodab tegevust enne, kui ta on saajale heaks kiitnud ja teostab teatud tegusid teiste huvides pärast seda, kui ta on sellest tagasilükkamisest teada saanud. Teises olukorras on selliste toimingute tagajärjed toimingutele määratud. Kui tekkis esimene olukord, siis vastavalt tsiviilseadustiku normidele võib selline isik nõuda tekkinud kahju hüvitamist, esitades asjaomasele isikule vastava nõude.

Kuid tsiviilõigus sätestab kaks erandit reeglitest. Sõltumata aktide heakskiitmisest või heakskiidu andmisest võib mängija jätkata oma tegevust ja saada seejärel tasu, kui:

1. Elu või tervise päästmiseks mõeldud meetmed.
2. Meetmete eesmärk on säilitada isikud, kellelt nõuti huvitatud isiku pidamist.

Kahjud ja nende tagasimaksed

Kui isik on täitnud kõik keeldumiskohustuse täitmise tingimused ilma juhisteta, mis on õigusaktidega esitatud vaatlusalustele õigussuhetele (nendest tingimustest on loetletud käesoleva artikli alguses), kui abisaaja on nõuetekohaselt teatatud ja oodanud heakskiidu või tagasilükkamise saamiseks vajalikku aega, võib ta taotleda Kahjude ja muude kulude hüvitamine. Viimane võib sisaldada kõiki kulutusi, mida turgu valitsev ettevõtja on teinud abisaaja eeliste ja omandi eest hoolitsemiseks.

Loomulikult tuleb kahjumit taastada huvitatud isikult, kes on kohustatud neid täitma. Ainus abisaaja on sellisest kohustusest vabastatud, kui hagi on tehtud pärast tema tagasilükkamist. Antud juhul hüvitist ei hüvitata.

Tsiviilseadustiku artikkel 984 sätestab ka, et mitte kõiki kulusid ei hüvitata, vaid need on vajalikud, ilma milleta pole soovitud tulemust võimalik saavutada. Kui turgu valitseva operaatori kulud ei olnud suunatud vara säästmisele kahju või surma või mõne teise kasuliku tulemuse saamise eesmärgil, ei saaks neid hüvitada. Samuti on olemas reservatsioon - ei ole vajalik, et tegevused annaksid soovitud tulemuse, mis kõige tähtsam, selliste sündmuste kasulikkus. Kui sellised tingimused on täidetud, tekib õigus kulude hüvitamisele, kui tegevus viiakse läbi kellegi teise huvides ilma komisjonitasuta. Näide võib olla järgmine. Tuletõrjuja vara päästmine, sellel eesmärgil kasutatud inimesed, kellele oli kahju tekkinud. Kui tema püüdlused asju päästa ei õnnestunud, võib ta endiselt nõuda tagasimakseid.

Kahjude summa, mida tuleb hüvitada, ei tohi ületada salvestatud, säilitatud kinnisvara summat.

Tasu

Teatud juhtudel nõuab mõni muu huvi ilma Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku juhisteta hüvitist. See võimalus tekib kehtiva isikuga, kui täidetud on järgmised kaks tingimust:

1. Tema tegevused ja tegevused on loonud positiivse tulemuse.
2. Tasu on ette nähtud tsiviilõiguses, lepingus või tavapärases korras.

Kui toetusesaaja on tema kasuks heaks kiidetud tegevused heaks kiitnud, siis võib tulemust pidada positiivseks. Lisaks on vaja kindlaks määrata, millised tsiviilseadustiku normid reguleerivad tekkinud õigussuhteid ja kui need normid näevad ette tasu, siis on sellel osalejal õigus seda saada.

Tsiviilkoodeksi märkustes on üksikasjalikult kirjeldatud tasu tegevuste eest kellegi huvides ilma juhiste, tingimuste ja tagajärgedeta.

Tehingu tagajärjed

Juhisteta teiste huvides olevate meetmete mõiste hõlmab mitte ainult meetmeid, mis esinevad otseselt abisaaja kasuks, vaid ka kolmandate isikutega sõlmitud tehinguid. Sel põhjusel tekib küsimus nende kolmandate isikute ja asjaomase isiku vahelise õigusliku suhte kohta.

Tsiviilkoodeks kirjeldab seda olukorda järgmiselt. Kui osapool on sõlminud lepingu kolmanda osapoolega, võivad tema volitused ja kohustused edastada abisaajale, kui ta sellise tehingu heaks kiidab, ja kui 3 isikut ei ole sellise ülekandmise vastu. Eeltoodust tuleneb, et tehingute heakskiitmise korral võivad tollimaksud asjaomasele isikule minna. Kuid kui ta selliseid meetmeid heaks ei kiida, siis vastutab see sõlmitud lepingu eest tegutsev isik.

Samuti tuleks märkida, et kolmas isik ei või nõus tehinguga, kui selle sõlmimise ajal teaks ta, kelle kasuks leping sõlmitakse. Kui ta ei tea ja seejärel keeldub tehingu heakskiitmisest, siis jäävad tema kohustused ka tegutsevale isikule.

Ebaõiglane rikastamine

Kõnealuse peatüki normid ei anna mitte ainult tegevusjuhist ilma juhisteta, vaid ka sellise tegevuse tulemusena alusetu rikastumise tagajärgi. Selle koodeksi artikkel 987 jagab kõnealused toimingud, piirates neid alusetust rikastamisest tulenevate õigussuhetega. Neid reguleerivad tsiviilkoodeksi 60. peatükk.

See eristamine on väga selge ja tõeline. Esimesel juhul paneb tegija toime, mille eesmärk on luua või säilitada asjaomase isiku hüvitisi ja muid huvisid. Need tegevused on seaduslikud, teadlikud. Sellisel juhul tekib töötasu ja kahjude hüvitamine siis, kui artikli alguses täpsustatud tingimused on täidetud.

Teine olukord erineb põhimõtteliselt esimesest. Seega ei tegele isikul tema tegude õiguslik põhjendus. Tavaliselt hoiab või kaitseb selline isik vara teise arvelt ja enamasti tuleneb alusetu rikastamine sellest, et kolmas isik paneb vigu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et isik, kes on huvitatud isiku vara säilinud või seda kaitsnud, kuid ei soovi seda tegutseda ega tegutse oma huvides, ei saa pidada teiste huvides. Tema tegevust tuleks hinnata vastavalt tsiviilseadustiku 60. peatüki sätetele. Sama kehtib ka juhul, kui kodanik, kes tegutseb oma huvides, usub, et ta tegutseb enda kasuks.

Harm ja selle hüvitis

Menetluste eripära juhiste mittetäitmise huvides on samuti jõutud järeldusele, et tegutsenud isik, kes on tekitanud kahju asjaomasele isikule või teistele isikutele, kes seaduslikult ja ülaltoodud tingimusi järgides on, tuleks vabastada vastutusest sellise üleastumise eest. Kui aga kõnealuste toimingute tingimused ei ole täidetud, tuleb kurjategija vastutusel järgida tsiviilõiguse norme, mis näevad ette ja avalikustavad kahju tekitamisest tulenevad kohustused, sest ettevaatamatuse ja kaalutlusõiguse alusel tuleks juhiseid tegutseda ilma juhisteta.

Aruanne

Juhuslike isikute huvides tegutsemise menetlus toob kaasa tegutsenud isiku ühe kohustuse. Seega peab ta pärast selliste sündmuste lõpuleviimist abisaajale esitama aruande, milles näidatakse tulemusi, millele see kõik toimus. See tähendab, et aruandes tuleb kindlasti märkida, millised positiivsed aspektid asjaomasele isikule on loodud, ja milliseid kahjusid ta on kandnud. Toetusesaaja jaoks on vaja tagajärgede aruannet, et tõepoolest hinnata hagi tulemust tema huvides.

Peale selle tuleb märkida, et käesoleva aruande esitamise kohustus on määratud kellegi huvides tegutsevale kodanikule olenemata sellest, kas asjaomane isik oma tegevusi heaks kiitis või mitte.

Seega käsitletavad meetmed, kuigi nad on mõnevõrra uus tsiviilõiguslik institutsioon, suures osas kattuvad teiste normidega ja ei saa olla ülejäänud õiguslikes suhetes puhkusel. Arvestades neid tegevusi kellegi huvides, peate hindama aktiivse isiku ja huvitatud isiku tegevust nii palju kui võimalik.