"Dandelion Wine": tsitaadid Ray Bradbury ise

"Vein dandelionist" (tsitaadid raamatust järgitakse) - Ray Bradbury töö on juba klassikaks muutunud. Temaga sattuda kaheteistkümne aastase poisi imeline maailm ja veeta koos temaga ühe suve, mis kunagi enam ei juhtuks, aga nagu iga suve, päeva, tunni või minut. Lõppude lõpuks on iga uus dawn sündmus ja see ei ole oluline, mis see on, rõõmsameelne või kurb, imeline või täis ärevust ja pettumusi, mis kõige tähtsam - temaga hingate kogu elu, te tunnete end elus.

"Tõrveseemnete vein": tsitaadid suvel

1928. aasta suve õues. Peategelane on 12-aastane poeg Douglas Spaulding, kes elab Greentowni väikeses uniseimas linnas, mis tõelises tõlkes tähendab "rohelist linna". Ja see ei ole mitte midagi, et talle antakse selline nimi, sest seal on nii palju kerget ja lopsakat rohelust, et tundub olevat "mitte pikka sügisel, ei valget talve, ei lahe rohelist kevadet", ei, ja mitte kunagi ...

Kuid Douglas, isegi kui ta alateadlikult tundub puudutades, arvab, et varem või hiljem saabub lõpp ja "juuni sünnib, juuli pool päeva ja augusti õhtuti". Nad jäävad ainult mällu ja neid tuleb kaaluda ja kokku võtta. Ja kui midagi on unustatud? Pole tähtis, keldris on kalligraafiast alati veinipudel ja see on kuupäev, nii et ükski suvepäev ei pääseks.

Jah, see pole nagu kunagi päikesepaisteline suvi - viimane rahulolematu lapsepõlve aeg. Ees on sügis, mis viib käe läbi paratamatu täiskasvanute maailma. Sellepärast peame kiirustama elama, hingama selle maagilise aja lõhna, sõpradega sõpradega, lollitama koos oma vennaga, minema uskumatutele seiklustele, küsima lõputuid küsimusi täiskasvanutele ja jälgima nende kummalist elu. Jätkake lugemist romaanist "Vein dandelionist". Töö tsiteerimised aitavad kaasa kuuma suve õhkkonnale.

Muud elanikud

Ja seal oli keegi vaadata, kuid Douglas pole ainus elanik. Koos temaga elab kuumad suvepäevad ja kogu Greentown. Tõsi, igaüks omal moel. Näiteks vanaisa ei suutnud oma imelist niidukit piisavalt saada. Igal korda, värske rohu lõikamisel, kurtis ta, et uut aastat ei saa tähistada esimese aasta jaanuaris. See puhkus tuleb suveks edasi lükata. Niipea, kui muru muru jaoks on küpsenud heinamaaks, tähendab see, et samal päeval tuli, tähistades algust. Selle asemel, et hoorata "Hooray!", Ilutulestikku ja fanfarit, peaks olema niidukite pidulik sümfoonia. Kontekti ja serpentiini asemel - käputäis värskelt niidetud rohtu.

Kuid mitte kõik ja mitte kõik Greentownis oli nii imeline. Seal oli koht pettumustele, pisaratele, võimatutele tülikatele, kurbusele. Peale selle, kui päike langes, sai ta üheks miljoniks samades linnades ja see oli sama pime ja üksildane. Ööelu hirmutas. Ta vabastas oma monsteri, kelle nimi oli surm ... Müstiline ja kohutav Soulmate rändas tänavatel. Tema eesmärk on noored tüdrukud, kes ei kiirusta kodus vaikset ja sooja suveõhtuid.

Sip suvi

Kuid ikkagi oli õue suvel. Ja see erinevalt tihedast talvepõhjast ei jaga, jagab inimesi, ei hajutata neid - kõik oma majas, vaid ühendavad, kutsub üles nautima "tõelist vabadust ja elu" ja neelama iseennast "maailma sooja hinge, aeglane ja laisk " Ja see kogunes kokku, kui mitte kõik, paljud kapsasema päeval. See oli ebatavaline traditsioon - "püüda ja kortsuda suvepudelites" - sõstarillikaste vein. Raamatust pärinevad tsitaadid annavad kindlasti kuldse joogi värske maitse.

Me ei saa päikesekiirte koguda, panna need tihedalt klaasi ja kohe sulgeda kaane nii, et nad ei hajutataks kõikides suundades. "Pühade augusti pärastlõunal, jäätise kaubaartikli rataste vaevumiselt tundlikuks muutmisega, lõigatud rohu hõõgumisel, hõõguvast kärsimisest, mis jalgib jalgade all" - midagi ei kesta igavesti ja isegi mälu ei suuda. Ükskõik kas see on juustadest pärit vein! Tema pehme müravähendus on "just nagu lilli avanemine koidul". Ja isegi kui külmas talvepäeval on pudelil õhuke tolm, hakkab selle juunikuu päike selle läbi vaatama. Ja kui vaatate seda jaanuari päeval, siis hakkab koheselt "lumi sulama ja ilmub rohi ja linnud laulavad puudes ja isegi tuuled lasevad rohule ja rohule." Jah, ja "külma suuna taevas" muutub tingimata siniseks.

Hinge ja keha vanus

Raamatu "Dandelion Wine" (tsitaadid järgneb) järgmine märkimisväärne tunnus on see, et see ei ole mõeldud teatud vanusele. Kuna noorukiealised lapsed on tõepoolest peategelase eakaaslased, saavad vanema põlvkonna inimesed ise Ray Bradbury teosest nii palju ära teenida. Pole ime, et tal on nii palju arutlusi oma vanuse, lapseea, noorte ja vanaduse kohta ning kas arvud tähendavad nii palju.

Näiteks eakad inimesed ütlevad ausalt, et vanadele inimestele on palju lihtsam elada, sest nad näevad alati välja, nagu oleksid nad kõik maailmas teada. " Aga kas see on nii? Ei, see on pigem teeseldes ja mask. Ja kui nad on üksi, nemad alati üksteisega magavad ja naeratab: Noh, kuidas sa tunned minu usaldust, minu mängu, sest ma olen hea näitleja? Ja autor on kindel, et aeg on mingi hüpnoos. Kui inimene on üheksa, tundub talle, et see näitaja on alati olnud, on ja jääb. Kell kolmkümmend me oleme kindlad, et elu ei lähe kunagi üle selle "ilusa tähega". Seitsekümmend on näha alati ja igavesti. Jah, me kõik elame ainult praegu ja see ei ole oluline, mis see on - noor või vana. Me ei näe ega tea midagi muud.

Elust

Raamat "Kalligraafia vein" on kohe täis autori mõtteid elust, olemise tähendusest. Ta investeerib neid nii poiste suus kui ka täiskasvanute suhu. Samas pole võimatu öelda, et esimesed on naiivsed, ja teiseks on iga sõna tarkus. Tõde on kõigile kättesaadav, see on ilma vanusemärgistamata. Näiteks Douglas räägib Tomile, et ta on kõige rohkem mures selle üle, kuidas Jumal seda maailma käsitab. Millele viimane enesekindlalt vastab, et see pole seda väärt, sest "ta ikka proovib".

Või siin on veel Bradbury ("Dandelion Wine") tsitaat: Doug sõitis jalgrattaga, pedaalidega kõvasti töötas ja mõtlesin "millised on peamised õnnetused elus, kus need on, olulised muutused". "Igaüks on sündinud esimene, järk-järgult kasvab, lõpuks kasvab vana ja sureb lõpuks. Maailma välimus ei sõltu meist. Kuid kas pole võimalik kuidagi mõjutada küpsust, vanadust ja surma? "

Ja lõpuks, töö "Dandelion Wine" tõelistele fännidele on elus ingliskeelsete hinnapakkumiste kohta: "Nii et kui kärud ja sõiduplaadid ning sõbrad ja sõprade lähedused võivad mõnda aega minna või minna igavesti, rooste või laguneda või surema, Ja kui keegi saab mõrvata ja kui keegi on vanavana, kes hakkab igavesti elama, võib surra ... Mina, Douglas Spaulding, peab mõnel päeval ... "; ".. Ma olen alati uskunud, et tõeline armastus määratleb vaimu, kuigi keha mõnikord keeldub seda uskuma."