"Aladdini võlukepp": pidage meeles kuulsa muinasjutu

"Aladdini võlukepp" on üks tsükli "A tuhande ja ühe ööd" kuulsamaid muinasjutte. Muide, tegelikult kogumikus nimetatakse seda "Aladdin ja Magic Lamp". Kuid 1966. aastal ilmus Nõukogude Liidus suurepärane kinofilm, mis põhineb maagilisel lugu. Ekraan sai kohe populaarseks, seetõttu kirjutas kirjanike meistriteos nimi ja filmi "Aladdini võlukepp" nime paljude inimeste (ja isegi tervete põlvkondade) mällu. Räägime täna mõnest faktist, mida te ilmselt ei tea.

Tales kollektsioonist "1001 ööd" - üks maailma suurimaid aardeid. Nad on eksisteerinud tuhandeid aastaid ja hõlmavad maagilisi lugusid, mis olid Pärsia, Araabia, India ja Aasia suust suu kaudu suundunud. Muinasjutte, nagu teate, ühendab ühine narratiiv: igal õhtul ütleb Sultan Shahriyar, Scheherazade noor naine, oma abikaasa päästa oma elu. Lugu on nii lõbus, et vastupidi traditsioonile ei suuda Shahriyar oma naise täide viia - ta tahab teada saada ajaloo jätkamisest.

Scheherazade rääkis muinasjutulist "Aladdini maagilampist" 514. öösel. Paljud kaasaegsed filoloogilised teadlased usuvad, et see ei kuulunud Araabia muinasjutte "1000 ööd" esialgsesse kogusse, kuid lisati sellele mõnevõrra hiljem. Mõned isegi kahtlustasid kogumise esimese tõlkija võltsimist, mis avas selle lääne lugejatele Antoine Gallana. Ükskõik milline muinasjutt tuli välja ja sai populaarseks kui need, kelle eriala spetsialistid ei vaidlustanud.

On huvitav, et mitte ainult prantslane Gallan ei suutnud meid panna oma nägemust Araabia-Pärsia maailmast. Iga raamatu tõlk võib osaleda legendi loomises. Nii toimuvad muinasjuttude ingliskeelses versioonis Hiinas ja vaenuliku onu on Maroko peategelane. Briti teadlased usuvad, et need nimed on üsna tavapärased, peaksid nad sümboliseerima vastavalt Ida ja Lääne või isegi tõlkima sõnu "kaugel kaugel", nagu nad ütlevad Lääne juttu.

Nagu teate, on tõlkimisürituste vene versioon tõenäoliselt Bagdadis ja onu pärit Magribust. Nagu igasuguses töös, leidub selles maagilises lugu palju paralleele kuulsate muinasjutustega. Me seisame silmitsi keelatud ruumi motiiviga, viitame meile muinasjutule "Sininebear" - "tavalise mehe" vastu võimu motiiv võimu vastu (võrrelda lugu "Jack ja bean seed"), soov abielluda printsessiga (on olemas peaaegu igas muinasjuttus) ja nii edasi .

"Aladdini võlukepp" inspireeris paljusid kunstnikke ja kirjanikke oma pilte looma. Seega usuvad paljud teadlased, et Anderseni muinasjutt "Ognivo" loodi "Tuhande ja ühe öö" lugu selge mõjul. Nõukogude lugejad on hästi tundnud lõbusa genii Hottabychi kujutist, mis ilmub jõe põhja pioneer Volka Kostylkovi poolt leitud savi mahutist.

Miks on "Aladdini võluv lamp" nii populaarne? Araabia lugu (või, nagu me juba näitasime, läänejuttete hilisemat kihistamist) näitab meile isiksuse kasvu: laiskast, lollist ja usaldavast teismelistest ettevõtlikule noormehele, kes on valmis enda õnneks võitlema. Loomulikult ei tundu Aladdin ilmselt slaavi lugu kangelasi. Ta kehastab muid tunnuseid ja ideaalid, kuid see on see, mis meid huvitab. Lisaks on muinasjutu leheküljel "Aladdini võlukepp" loodud hämmastav maagiline maailm, mis suudab lüüa nii laste kui ka täiskasvanute kujutlusvõimet.